Mootorsporti käsitlevate litsentsimängude puhul seisavad arendajad sageli silmitsi keerulise probleemiga: lisaks autodele peavad nad looma ka ringraja, kuhu need autod sõitma pääsevad. See hõlmab mitmesuguseid praktilisi aspekte nagu avarad turvaread, kokkupõrkekahjusid vähendavad rehvid ning piisavad tualettruumid.
Kuid Sega tõestas, et asju saab teha ka teisiti. Scud Race pakkus ainulaadset lähenemist, tuues mängu BPR Global GT sarja rikkaliku autovaliku, sealhulgas McLaren F1 ja Ferrari F40, kuid jättes kõrvale tavapärased ringraadade probleemid. Mängijad said sõita mööda kõrgeid asteekide templeid ja ulatuslike saksa losside kiviparkette. Kui oled kunagi mõelnud, milline on tunne jätta suuri rehvimärke UNESCO maailmapärandi objektidele, siis just see mäng andis sulle selle võimaluse.
Pealkiri "Scud Race" on tegelikult akronüüm "Sport Car Ultimate Drive". Ameerika Sega osakond ei olnud selles nimes kindel ning soovis selle muuta "Sega Super GT"-ks, et vältida negatiivseid assotsiatsioone Scud rakettidega, mis olid paar aastat varem lahinguväljal tuntuks saanud.
Scud Race jääb unustuste hõlma vajunud mänguks, mida ei kohandatud kunagi koduplatvormidele. Kuigi Sega Dreamcasti jaoks oli versioon arenduses, ei saanud see kunagi teoks. Arvestades mängu keerulisi litsentsiajamisi ja kõrgeid tootmisstandardeid, on ebatõenäoline, et see mäng kunagi taas päevavalgele ilmub.
Scud Race on unustatud teos, mis tõi mängumaailma uuenduslikke ideid ja avardas videomängude võimaluste piire. Selle mängu vaim ja loovus inspireerivad arendajaid ka tänapäeval, seades kõrged ootused järgmistele autorallimängudele.
