Rattamootori idee on lihtne: tavalise mootori rootor, mis keerleb keskmes, ja staator on välisosas. Rattamootoris on rootor aga väljaspool ning ühendatud otse rattaveljega, samal ajal kui staator kinnitub vedrustusele. Suurem läbimõõt tähendab rohkem pöördemomenti, seega pole vajadust reduktorkäikude järele.
- Vähem osi: Ei ole vaja käiguvahetust ega kardaani, mis tähendab väiksemat hõõrdumist, keerukust ja kaalu.
- Parema jõudlusega autod: Igal rattal võib olla iseseisev pöördemomendi kontroll, pakkudes erakordset võimekust.
- Rohkem ruumi: Keskse mootori puudumine loob ruumi akudele ja pagasile, muutes autod ruumikamaks ja lühemaks.
Rattamootorid võivad tunduda rasked ning põhjustada dünaamilisi probleeme. Kuid need mootorid on tegelikult kerged. Lotus Engineering uuris selle mõju Ford Focus MkII peal ja leidis, et lisaraskuse mõju saab tavapärase vedrustuse häälestamisega kompenseerida.
Kuigi suurtootjad on investeerinud palju tsentraalsetesse mootoritesse, pole sel tehnoloogial veel maailmavallutuslikku jõudu. Rattamootorid pole siiski uus leiutis – need leiutati juba 1901. aastal Lohner-Porsche hübriidis.
Rattamootorid pakuvad põnevaid võimalusi autotööstusele, vähendades kaalu ja suurendades ruumikust. Kuigi need ei ole veel massiliselt levinud, võivad nad tuua märkimisväärset arengut tulevikuautodes.
Rattamootorid võivad olla järgmine oluline läbimurre, pakkudes autodele rohkem ruumi ja paremat dünaamikat. Kas see tehnoloogia hakkab läbi lööma, näitab aeg.
