Doom: The Dark Ages – Uus hingamine tosina tuhande aasta järel

Kujutage ette, et olete id Software'i meeskonnas – meeskonnas, kes on andnud meile viimasel paarikümnel aastal sellised märkimisväärsed tulistamismängud nagu Doom 2016 ja Doom Eternal. Aga mis saab edasi? Vastus on selge: luua hübriidmaailm, kus ulme kohtub keskaegse ajastuga, lisades mängule Soulslike stiilis kaitse- ja vasturünnakusüsteemi.

Julged muudatused

id Software on julgesti omaks võtnud uusi disainikutsungeid. Uues mängus ei kasuta sa mitte ainult relvi, vaid ka kilpi ja muid võimeid:

- Kilbi löök: Vaenlasele keskendudes saad kaitseasendist rünnakule asuda.
- Ajastatud tõrje: Kiire blokeerimiskäsk, mis uimastab vastaseid.
- Lähivõitlusrelvad: Annavad lahingus ellujäämiseks lisavarustust.
- Universum*: Alates hiigelrobotitest kuni lohede ratsutamiseni.

Relvade valik ja strateegiad on nii mitmekesised, et mängu esimestel tasemetel kulub aega nende tundmaõppimiseks.

Seiklusliku maailma võlu

Doom: The Dark Ages eristub oma eelkäijatest mitte ainult mängulaadide, vaid ka teema poolest. Keskaegne miljöö, õõvastavad katedraalid ja maalilised külad on tõeliselt muljetavaldavad. Siiski ei pruugi lisatud narratiiv kõigi jaoks huvitav olla, kuna see pakub rohkem lugu, kui paljud ootaksid.

- Erinevad seaded: Katedraalidest ja koopasulamitest kuni ulmeliste rajatisteni.
- Relvade ja võimete rohkus: Pidev uute ohutute punktide avastamine.

Lõppjäreldus

Doom: The Dark Ages toob tulistamismängudele uue vaatenurga, mis annab vanale seeriale uue elu. Kuigi mõned lisandused võivad tunduda kõrvalepõigetena, on mängu peamine võlu lahinguvõimetega eksperimenteerimine. Igal tulistamisžanri fännil on siit midagi põnevat leida ning selle mitmekesisuse juures on lihtne unustada väikesed puudused.