Aston Martin Vantage ei kanna asjata tiitlit "beebi Aston". Selle auto puhul on tunda noorusliku elujõu ja peidus oleva provokatiivse hinge olemasolu. On öeldud, et The Stig sattus rajal valesse suunda, viidates Vantage'i võimekusele - 656 hobujõul, uute turbokomponentide ja täiustatud mootorijuhtimisprogrammi toel.
Navarra ringrajale jõudsin Porsche 911 GTS-ga, mis üllatab oma kuulekuse ning elektroonika ja kaasaegsete rehvide sümbioosiga. See "anti-füüsika" Porsche, vaatamata tagaveotraktsioonile, pakub meeldejäävat sõiduelamust. Hübriidtehnoloogia ja kerge konstruktsioon ühendavad traditsioonilise võimekuse kaasaegse tehnoloogiaga sujuvalt.
BMW M4 CS-ilt oodatakse, et see pakub nii võimsust kui ka praktilisust. Karmid sõiduomadused, mida rõhutavad Pirelli Trofeo R rehvid, pinges vedrustus ja tõhus nelikveosüsteem, tekitasid algul segadust. Siiski, pärast rehvide soojenemist muutub auto dünaamilisemaks, kuigi mitte täielikult pettumuste vältimiseks.
911 pakub küll sujuvat kogemust, kuid midagi jääb puudu - heliline sõiduelamus pole päris Porsche vääriline. Samal ajal on Vantage elamusterikas masin, mille mootor tõuseb esile; selle metsikus toob kaasa ohtralt naeru ja kiidusõnu. Kas Aston on liiga metsik? Võib-olla.
Lühidalt, Aston Martin Vantage on eheda ja ohjeldamatu tooruse kehastus. Porsche 911 GTS paistab silma oma rafineeritud olemuse poolest ja BMW M4 CS otsib ideaalset tasakaalu. Kuigi kõigil kolmel autol on oma tugevused, jäi sellel korral südamesse Vantage'i suurepärane sooritus - masin, mis vastab ootustele ja enamgi veel.
![]() | Artiklis on toodud põhjalik võrdlus, kuid tundub, et M4 võib olla hädas oma koha leidmisega nii tugeva konkurentsi seas. |
![]() | Huvitav lugemine. Igal autol on oma tugevused, kuigi M4-i tagasiside probleemid tekitavad arvustajate seas mõningaid muresid. |